1. juulist 2022 jõustusid olulised muudatused saneerimisseaduses (SanS) ja pankrotiseaduses (PankrS). Täiesti uue regulatsioonina hakkas kehtima füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS).
Seeläbi jõuab lõpule maksejõuetuse revisjoni teine etapp, millega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu nn saneerimise ja maksejõuetuse direktiiv. Maksejõuetuse revisjoni eesmärk oli lisaks direktiivi ülevõtmisele ka Eesti maksejõuetuse alase seadusandluse efektiivsemaks ja kaasaegsemaks muutmine läbi praktikas kerkinud probleemküsimuste lahendamise.
Uus lähenemine füüsilise isiku makseraskuste lahendamisele.
Enne FiMSi kehtima hakkamist reguleerisid füüsilise isiku makseraskuste ja maksejõuetuse lahendamist võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus (VÕVS) ning pankrotiseadus. FiMS koondas füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse algatamise, võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise kõik ühte seadusesse, asendades VÕVSi, mis kaotas kehtivuse. Küll aga jääb füüsilise isiku pankrotimenetlus jätkuvalt pankrotiseaduse reguleerida.
Lisaks sellele, et seadusandja on füüsilise isiku makseraskuste lahendamise regulatsiooni koondanud, on seadusandja püüdnud menetluse algatamist võlgniku jaoks võimalikult lihtsaks teha.
Praktikas on läbivalt olnud probleemiks asjaolu, et võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine VÕVSi alusel oli füüsilisest isikust võlgniku jaoks liiga koormav, kuna avalduse esitamise tingimused ja vormid olid keerulised. See soodustas probleemidele käega löömist, mistõttu on võlgade ümberkujundamise menetluste arv olnud pigem madal ning tihti kuulutati lõppastmes välja võlgniku pankrot, kuigi varajasema tegutsemise korral oleks olnud võimalik võlgniku võlad VÕVSi alusel ümber kujundada.
Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse kehtima hakkamisega peaks olukord muutuma, kuna maksejõuetusmenetluse algatamiseks on loodud ühtne maksejõuetusavaldus, mille esitamisel on võimalik võlgniku suhtes algatada nii pankroti-, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetlus. Maksejõuetusavaldus on püütud koostada võimalikult kergesti mõistetavana ning võlgniku kohustuste ring avalduse esitamisel on püütud hoida optimaalsena.
Võlgnik saab usaldusisiku
Erilist tähelepanu on pööratud võlgniku nõustamisele. Just asjatundlik ning läbi menetluse kestev võlgniku nõustamine peaks oluliselt suurendama füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse efektiivsust ning aitama võlgnikul raskused ületada.
Nii hakkab füüsilist isikut tema maksejõuetusmenetluses alates selle algusest kuni lõpuni nõustama spetsiaalne usaldusisik. Usaldusisik hakkab võlgnikku abistama, selgitab välja võlgniku majandusliku olukorra, nõustab teda makseraskuste ületamiseks sobivaima menetlusliigu valikul ning abistab võlgnikku menetluse läbiviimisel.
Usaldusisikutele kehtestatakse spetsiaalsed nõuded – nad peavad läbima vastava eksami ning täitma koolitamise ja täiendõppe nõudeid. Usaldusisikute nimekirja peab kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda ning kohtud valivad konkreetsesse menetlusse usaldusisiku viidatud nimekirjast. Rangemad nõuded usaldusisikutele peavad tagama usaldusisiku poolt osutatava teenuse kõrge kvaliteedi.
Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse rakendamine – nagu iga uue seaduse rakendamine – on kindlasti väljakutse, kuid seadusandja on menetlusosaliste kätte andnud kõik vajalikud tööriistad, et füüsiliste isikute maksejõuetusmenetlused saaksid edaspidi toimuda kiirelt, efektiivselt ning kulutõhusalt, pakkudes võlgnikule reaalset lahendust probleemide ületamiseks ning võlausaldajatele võimalikult kõrget nõuete rahuldamise määra. Tähtis roll nimetatud eesmärkide saavutamisel saab võlgniku enda aktiivsuse kõrval olema usaldusisikul läbi tema poolt osutatava teenuse kvaliteedi.
Huvid olgu võrdselt kaitstud.
Kui saneerimisseadus 2008. aasta lõpus kehtima hakkas, oli tegemist põhimõttelise muudatusega Eesti maksejõuetusõiguses. Nimelt loodi SanSiga võimalus eraõiguslike juriidiliste isikute makseraskuste ületamiseks väljaspool pankrotimenetlust. Enne SanSi kehtima hakkamist sellist võimalust ei olnud – juriidiline isik võis püüda oma makseraskused ületada pankrotimenetluse sees kompromissi tegemise või ettevõtte tervendamise kaudu. See aga eeldas, et juriidilisest isikust võlgniku pankrot on välja kuulutatud.
Mõistetavalt ei ole pärast pankroti väljakuulutamist ettevõtte tervendamise või kompromissi tegemise väljavaated kuigi head ning seetõttu lõppebki valdav osa juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlusi likvideerimisega. Nagu öeldud, siis SanS muutis seda käsitlust oluliselt – juriidilisest isikust võlgniku saneerimine oli nüüd võimalik enne võlgniku pankroti väljakuulutmist. See võimaldas ettevõtja päästa enne tema püsivalt maksejõuetuks muutumist ning andis tema võlausaldajatele lootuse saada oma nõuetele rahuldust suuremas ulatuses, kui see oleks võimalik võlgniku pankrotimenetluses.
Kindlasti oli SanSi vastuvõtmine 2008. aastal oluline ja tervitatav samm Eesti maksejõuetusõiguse efektiivsemaks muutmisel ja kaasajastamisel, kuna see pakkus alternatiivi pankrotimenetlusele. Kuid sellel oli ka mitmeid kitsaskohti, mis muutsid menetluse kohati ebatõhusaks ning tõid teatud juhtudel kaasa ressursimahukaid kohtumenetlusi. SanSi 01.07.2022 kehtima hakanud muudatustega soovib seadusandja varasemad probleemkohad ületada.
Paindlikumad võimalused saneerimiskava esitamiseks.
Saneerimismenetluse üheks probleemiks sai senini pidada selle jäikust. Näiteks ei olnud võimalik saneerimiskava vastuvõtmiseks ettenähtud tähtaegasid ega saneerimiskava ennast muuta. Praktikas oli piisavalt juhtumeid, kus saneerimiskava kehtivuse ajal tekkis objektiivne vajadus kava muuta selleks, et saneerimismenetlus olek võimalik edukalt läbi viia.
Seadusemuudatustega sätestati nüüd paindlikumad võimalused saneerimiskava esitamiseks ja selle muutmiseks, võimaldades pikendada tähtaegasid ning muuta saneerimiskava nii enne kui ka pärast kava kinnitamist.
Teine probleemide ring seondus kaebevõimaluste ja -tähtaegadega, mis pahatihti venitasid saneerimismenetlust ning muutsid selle kulgemise menetlusosaliste jaoks raskesti prognoositavaks ning vähendasid seeläbi nii võlgniku enda kui ka võlausaldajate huvi saneerimise vastu. Olukorras, kus menetlusosalised ei saanud mõistliku kindlusega ette näha menetluse kestust ja selle kulgu, vähenesid oluliselt võlausaldaja soov enda saneerimise nimel pingutada ning võlausaldajate valmisolek võlgniku saneerimismenetlust toetada.
Selle probleemi ületamiseks on seadusandja kiirendanud kaebuste läbivaatamist ning, kus võimalik, kaebeõigust piiranud.
Varem tekitas praktikas segadust olukord, kus saneerimiskava oli kohtu määrusega küll kinnitatud, kuid vastav määrus oli määruskaebusega vaidlustatud ning kaebuse tõttu ei asutud saneerimiskava kohe täitma. Nimetatud ebaselge olukorra reguleerimiseks kehtestati regulatsioon, mille kohaselt ei peata saneerimiskava vaidlustamine kava täitmist. Sellega tagati ettevõtjale kindlus, et ta võib asuda saneerimiskava täitma vaatamata sellele, et mõni võlausaldaja on selle vaidlustanud. Lisaks sätestati menetluse efektiivsuse ja parema õiguskindluse tagamiseks kohustus moodustada võlausaldajatest rühmad ning reguleeriti vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamine läbi Eesti õiguses uudse rühmadeülese kohustamise regulatsiooni.
Vaieldamatult toob kohustuslik rühmade moodustamine ja rühmadeülene kohustamine endaga praktikas kaasa vaidlusi, kuid selline lahendus võimaldas kaotada vastuvõtmata saneerimiskava suhtes läbiviidava n-ö ekspertmenetluse, mis praktikas oli asjatult ressursimahukas ning tõi kaasa vaidlusi ja menetluse venimist.
Menetluse kuritarvitamise võimalused vähenevad.
Eraldi märkimist väärib ka seadusandja püüdlus vähendada võimalusi saneerimismenetluse kuritarvitamiseks, mis seisnes selles, et pahatahtlikult käituvad võlgnikud püüdsid saneerimismenetlust ära kasutada, algatades menetluse ilma reaalse saneerimise soovita ja üksnes selleks, et võlgniku vara kõrvale toimetada.
Kehtinud SanSi puuduseks oli see, et saneerimismenetluse algatamisega ei peatunud pankrotimenetluse tagasivõitmise tähtajad ning halvematel juhtudel võisid pankrotiseaduses sätestatud tagasivõitmise tähtajad mööduda ning välja kanditud vara võlgniku pankrotipessa tagasi tuua polnudki enam võimalik. SanSi uue redaktsiooniga see probleem likvideeriti ning sätestati, et tagasivõitmise tähtajad pikenevad saneerimismenetluse aja võrra.
allikas:
